Colliersi analüütikute koostatud igakuisest ülevaatest ilmneb, et võrreldes 2010. aastaga langes ärikinnisvaraga tehtud tehingute arv kuus 1,3%, kuid tehingute väärtus on esimesel kolmel kvartalil Eestis kasvanud 24% võrra (39300 eurolt ruutmeetri kohta 48500 eurole).

Vastavalt City24.ee andmetele oli septembris keskmine äripinna rent kuus Tallinnas 5,65 eurot ruutmeetri kohta, Vilniuses aga 6,1 eurot. Keskmiselt aga on äripindade rendihind Tallinnas, Riias ja Vilniuses siiski üsna sarnane, varieerudes vahemikus 1,1-1,3 eurot ruutmeetri kohta.

„Äripindade turul on praegu aktiivsed Technopolis Ülemiste ja Tallinna Teaduspark Tehnopol, mõlemil on 2012. aastal valmimas tuhandeid ruutmeetreid üüripindu. Üldiselt aga on Tallinna äripindade turg praegu stabiilne. 2012. aastal lõpevad paljud 2009. aasta majanduslanguse ajal sõlmitud madala hinnaga üürilepingud, ning suure tõenäosusega kaob siis erinevus, mis on hetkel kehtivate üürihindade ja lepinguliste hindade vahel. Siiski on üürileandjate jaoks tähtsam stabiilne üüritulu ja vähene vaba pind, mitte ajada üürihind kõrgeks ja riskida vabade pindade rohkusega,“  sõnas Colliersi investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno.

Endiselt on väga suur nõudlus suuremate ostukeskuste jaepindade järele, ka väiksemad vabad pinnad leiavad kiiresti üürilise ning tihe konkurents toidupoodide vahel innustab super- ja hüpermarketite sektoris järjepidevale arendustegevusele. Kui kõik muud sektorid pööravad põhitähelepanu Tallinnale, siis toidupoodide sektori arendustegevus on aktiivne üle kogu Eesti.

„Ka tööstusturg on suhteliselt elav, kuigi sellele sektorile on avaldanud mõju üleilmne negatiivne suundumus. Üks laienemisvõimalusi pidurdav põhiprobleem on ehituskulude järsk suurenemine, mis on ajanud tööstus- ja laopindade üürihinnad nii kõrgeks, et see ületab ettevõtete suutlikkust üüri maksta. Selles segmendis on praegu aktiivsed tööstussektoriga seotud ettevõtted,“ kommenteeris Tinno.

Colliersi hinnangul on euroala probleemid avaldanud investeerimisturule halba mõju. Kuigi enamikul investoritel on vaba kapitali, on üleilmsetel turgudel valitsev ebakindlus muutnud eelkõige välisinvestorid ettevaatlikumaks ka Eesti turul.

„Pisut erinevalt käituvad aga Vene investorid, kes jätkuvalt investeerivad pikaajalise väljavaatega Eesti kinnisvarasse. Ka teisejärgulise kinnisvara tootlus on hakanud pisut suurenema. Selle põhjuseks on hea asukohaga kinnisvara suurem valik ja pakkumine, mis muudab teisejärgulise kinnisvaraga seotud riskid investorite silmis suhteliselt kõrgeks. Samuti on suurenenud tootluse erinevus Tallinna ja ülejäänud Eesti vahel,“ lõpetas Tinno.