Uudised

EL riikide majandustundlikkuse indikaator (ESI) on alates 2009.a. märtsikuust näidanud püsivalt  tõusu, kuid oli aasta lõpuks siiski samane 2003.a. tasemega. Eestis tõusis vastav näitaja detsembris 1.8 punkti ning on aastaga kasvanud 19.7 punkti, mille taga on peamiselt usalduse kasv tööstuse ning jaekaubandussektori suhtes. Positiivsena lõppes aasta ka kinnisvaraturu jaoks - viimases kvartalis suutsid sektori ettevõtted müügimahte tõusvas joones kasvatada ning detsembri kinnisvaraindeks oli +15.

 

Statistikaameti andmetel vähenes tarbijahinnaindeks aastaga keskmiselt 0,1% - toodete hinnad langesid 1,8% ning teenuste hinnad olid aastatagusega võrreldes 3,1% kallimad; äripindade üürihinnad langesid 31,3%. Jaekaubandusettevõtete hinnangul võiksid üürihinnad mõningast kasvu näidata kevadel 2010, millele annab omakorda sisendi ka Tallinna linna poolt plaanitava müügimaksu kehtestamine alates juulikuust.

 

Jaemüügi mahud kahanesid aastaga püsivhindades 17% ning olulist kasvu 2010. aastal ilmselt jätkuvalt suure tööpuuduse ning madala kindlustunde valguses prognoosida ei saa. Ekspordi maht oli novembris Statistikaameti esialgsetel andmetel 9.1 ning impordi maht vastavalt 10.3 miljardit krooni. Kuna Eesti põhilised eksporditurud näitavad positiivsuse märke, prognoosime 2010. aastaks ekspordimahtude mõningast kasvu.

 

2009. aastal tehti Harju maakonnas kokku 16 067 kinnisvaratehingut, millest 68% olid ostu-müügitehingud. Ärikinnisvara sektoris tehti 2009. aastal 215 tehingut äriobjektide ning 205 tehingut hoonestamata maaga.

 

Detsember oli aasta parim kuu hoonestamata maa turusektoris – Harju maakonnas toimus 50 tehingut, millest 45 paiknesid Tallinnast väljaspool. Äriobjektide osas liikus aasta viimane kvartal samuti tõusvas joones – ainuüksi detsembris toimus 21 äriobjektide tehingut. 2010. aasta tõotab tulla sektoris aktiivne – hinnad on turu tipptasemelt langenud 70 – 80% ning investorite huvi ärikinnisvara sektori vastu on taas tugevasti aktiviseerinud.

 

Ärikinnisvara müügi- ja üürihinna aastane dünaamika on toonud üsna suuri kõikumisi – viimaste puhul on langus olnud isegi 36%. Müügihinnad jätkavad 2010. aastal tõenäoliselt mõningases langustrendis, üürihinnad jõuavad aasta lõpuks ilmselt stabiliseerumise faasi.

 

Büroopindade turg läbis suuremad muudatused möödunud aasta I pooles, mil paljud ettevõtted alustasid põhjalikke restruktureerimisi, et saavutada kuluefektiivne toimimine. 2008. aasta lõpus valminud uued büroohooned lõid turule vakantsi, millel turulanguse valguses nõudlust ei olnud. See vallandas omakorda läbirääkimiste protsessi hoonete omanike ning efektiivsemaid lahendusi otsivate üürnike vahel. Enim kasvas vakants A-klassi büroopindade turul. Aasta teine pool tõi mõningase stabiliseerumise nii vakantsilt kui hinnatasemelt.

 

2010. aasta on büroopindade turul stabiliseerumise aasta – hinnadünaamika on ilmselt suurim A-klassi büroopindade puhul. Kuna turul on jätkuvalt tugev büroopindade ülepakkumine, siis lähiaastatel suuremahulisi uute büroopindade lisandumist turule oodata ei ole.

 

Erinevalt büroopindade turust, ei olnud kaubanduspindade turul 2009. aasta alguses märke olulisest langusest näha. Lõpetati mitme mahuka kaubanduskeskuse juurdeehitused (Rocca Al Mare Tallinnas, Lõunakeskus Tartus), hoogsalt jätkus oktoobris avatud Solaris Keskuse ehitus. Sügisel alustati ka Kristiine Kaubanduskeskuse laiendamist, mille valmimine on prognoositud 2010.a. septembrisse ning keskuse sõnul on juba hetkel ca 80% uutest pindadest siduvate lepingutega kaetud. Siiski tõi aasta teine pool sarnaselt büroopindade turule kaasa mahukad läbirääkimisprotsessid, jaekaupmeeste marginaalid ning müügimahud vähenesid drastiliselt ning nii mõndagi spordi- ja rõivaketi poodi ähvardab sulgemisoht.

 

Usutavasti tuleb 2010. aasta kaubanduspindade turul üsna keeruline, jätkuvad üürnike ja keskuste omanike läbirääkimised, et saavutada võimalikult paindlikke tingimusi. Jätkuvalt on prognoositav langus nii jaekaupade hindades kui müügimahtudes.

 

Kuna mitmed välisettevõtted olid turuolukorra muutudes sunnitud kohalikud üksused sulgema, kasvas lao- ja tootmispindade sektoris vakants üsna drastiliselt; omakorda langesid hinnad, mis jäid aastagusega võrreldes isegi kuni 50% madalamaks. Tootmispindade pakkumise kasv oli tingitud ka 2008.a. spekulatiivsel eesmärgil rajatud pindade ülejäägist.

 

Kui üldiselt oli 2009.a. nõudlus antud sektoris sisuliselt olematu, siis aasta viimane kvartal tõi kaasa mitmeid välisfirmadest huvilisi, kes on oma tootmise ümberpaiknemise võimalikkust Eestisse tõsiselt kaalumas. 2010. aasta tõotab antud sektoris tulla suhteliselt stabiilne, turutrende mõjutavad peamiselt eksport, transiit ja tarbimise kasv, potentsiaalse ohuna võib siiski endiselt hinnata osade sektori ettevõtete pankrotistumist, mis võiks vakantsile ning hinnatasemele omakorda tugevat mõju avaldada.

 

Aasta teine pool tõi investeeringute turule elavnemise – omanike ja investorite ootused tehingu tingimustele hakkasid ühtlustuma, paranes üldine kindlustunne regiooni jätkusuutlikkuse osas ning taastärkas huvi kindla rahavoo ja üürnikega objektide suhtes. Üldiselt oli 2009. aasta investeeringute turul siiski vaikne – rahavoo objektide osas sõlmiti 5-6 tehingut, enamjaolt oli neis kaasatud ka võõrkapital. Aasta lõpp oli valdkonnas aktiivne – käimas on mitmeid läbirääkimisi, mis käesoleva aasta I pooles eeldatavalt tehingutena ka realiseeruvad. Sektorit mõjutab oluliselt euro-ootus, kuid kindlustunne on ka siinkohal tugev ning atraktiivsed on hea asukoha, tugeva üürniku ning rahavooga äri- ja tootmisobjektid.